Äpradused

Keset hommikust janti istun verise vasaku käe fuckisõrmega rongis ja kuulan Kid Cudi uusi lugusid. Olen sattunud sootuks teistsugusesse kohta, kui kopitanud sitahaisuga liinibuss või peatoe teleriga eurosõiduk. Teekond siia oli närvi ajav ja keeruline.

Hommikul ärgates märkasin suurt pasamajandust meie korteris ning häiris süüa hommikust, keset rummiklaaside majandust laimide põrandaaluses urkas. Seega võtsin kätte ja eemaldasin elutoast asitõendid, mis kinnitasid siin elavate tudengite alkoholilembelist päritolu. Keset laimide heitmist Maxima kilekotti märkasin prügi, mis oli viimastel päevadel 2 dimensioonilist prügi ülekaalu tunnistanud. Otsustasin instant noodles tegutseda ja selle kortermaja kitsasse prügisahti heita. Panin saapad jalga ning suundusin läbi välisukse koridorri ja hakkasin esimest kotti läbi kitsa ava pressima. Kui pasandus juba vaikselt sumbus tundis äkitselt teravat valu vasakukäe sõrmel. Tõmbasin käe tagasi ja märkasin žiletti, mis mu näpu katki lõikas. Mind valdasid teravad emotsioonid keset halli ilma, mis jahedasse koridori paistsid ja selles hommikust jama korraldasid. Suundusin tagasi korterisse, et sõrm desifitseerida ning järgneva otsingu käigus ei tuvastatud köögis olevat ühtegi plaastrit, mis verejooksu peataks. Olin juba suutnud ennast verega kokku mäkerdada. Niisiis nuputasin välja kuidas panna vere hüübimine kinni. Võtsin vetsust tüki sitapaberit ning elutoast sinise isolatsiooniteibi ning healist oma meditsiini skilliga peale patchi, mis pidas.

Jess saas kohvi ja süüa tegema hakata. Kui keset söögitegemist patch vettima hakkas vaatasin, et verejooks oli lõppenud, ning nägin kolme kitsast jutti, mis mach-3-turbo suutis korda saata. Kuid järgnevate minutite jooksul märkasin verejuga oma randel, mille kraanivesi keset vigastust jooksma pani. See rikkus juba rohkem rahulikku hommikut.

Otsustasin plaastereid tundmatute kohtade pealt otsima hakata. Märkasin musta kasti toanurgas riiete alt paistvat. Seal sees sobrades tõmbasin lõpuks välja kolm plaastrit ning panin uue patchi jälle paika. Aeg möödus süües ning pakkides ning enne minekut otsustasin vana patchi ära visata ning oletada, et näpp ei hakka uuesti jooksma. Oma väikses momendilises ettevaatamatuses taipasin trollis, et mu sõrm pole veel jooksmist lõpetanud. Ärritusin korra oma lolluses, et jätsin maha need plaastrid, mida mul ilmselt see aasta või lähimal ajal enam vaja pole.

Äkitselt tundis oma kõrval lehka, mille teravus lõi jälestusse mu ninasõõrmed, mis antud haisu oma sees tunnistada ei taha, kuna leha tugevus viis otse rentslisse. Ma ei suutnud ettekujutada, mis suguses keskkonnas see vapper mehhiko patsi ja nokamütsiga frodo ujunud oli. Hoidsin kuumas ja haisevas keskkonnas karget meelt, üritades 3 peatuse jooksul võimalult kaua hinge kinni hoida, sest too pomps istus täpselt minu kõrval. Veniva aja jooksuga jubedas situatsioonis tõusin püsti ja teesklesin, et telefon helises, samas olime peaaegu baltijaamas. Ma ahmisin hapniku oma jope põuest, näost punane ja higistuses. Kui peatus saabus olin tänulik viimasele foorile, mis võis mu mõnest kopsuseene taolisest sammalhaigusest päästa, ise ainult roheline olles.

Rongis istusime aivsi juurde 4sesse rongiboksi ning hakkasin kirjutama.