Eksisteering

Väärtusetuse sündroomiga nokkiga on alati nina nokkides Norra kaevandustest päevavalgust leidnud. Asi on jõudnud juba nii kaugele, et ahne kaevandaja ohustab enese teadmata oma positsiooni kõige tähtsamas liidus. Olles läbi elu kätel kantud ei mõista muretu isend sügavamat arusaama tugisamba printsiipidest, mis tegelikkuses tema mõistes fundamentaalsuse puudumiseni viivad ja kodust iga hetk kokku kukkuva kaardimaja moodustavad. Pealtnäha heas valguses olnud koobas hoiab endas midagi palju enamat, kui perioodiline rahasüst. Vaevalt on teda õnnistatud mõtlematusega, kuna tegu on igati funktsioneeriva ollusega.
 Päriselt on tegu jutumehega, keda mitte abstraktne mõtleja näeb õnnetusega varustatud hoones, milles loopeategelane liigub kõrgemale liftis, mis külgetõmbeseaduse kohaselt alla sajab. Kukkumise muudab rängaks abstraktsuse ilu, mille sütitab põletav elustiil. Ignorantsus, tahumatus ja igapäevane valede laviin, mille liikumine katastroofi korraldab. Võimalik, et asi on küpsuses. Mida varem oma vastutust ja kukkumise kogemust tajuda, seda kergem on tagada jätkusuutlik süsteem.