Olen stagnajärgne elukas. Palk mis voolab mööda jõge alla ja õige pea on ületamas koske, kus Kevin Bacon hirmunud inimesi vette viskas. Selle võõrapärase koha mõistmiseks puudub mul enda arvates tavapärane tunnetus, mis võib olla tavalisele baltimaa sõdalasele tundub igapäevane nagu kitsas maxima, mis skeptilisele hüäänile raskel ajal lohutust pakub. Suured komplekslinneakud, mis asuvad bussipeatuste taga võttes enda küla piiridesse veneliku külamudeli, kus kirikuks on pandimaja ja pihitooliks alkoholipood. Siin betoondžunglis puhuvad verehimulisele tudengile külmad tuuled surmaorust. Iga nurk ja turg jutustamas nostalgilist lugu joppinud inimvarede seiklustest surmakarnevalil. Dressides Maximast ühistransporti loivav nooruk. Läppunud lugu, valed sõbrad. Istub vastu akent valmistumas pärast sendiseiklusi taas lohutavasse kärestikku suundumas kliimaxisse liimi lõhnade sissehingamise näol. Noh, et väljuda sarvedega paradoksist vabaduse platsil. Tõllav kuumus ja kohin paitamas väljast jätkuval võllaseikleja atraktsioonil.
Sellel Baltimaade paradiisil tundub olevat väga vägivaldne haarang, mis kisub endasse ka kõige kahtlasema mõistuse pannes täitma ja tunnistama neid mõtteid siin paberil. Sest nagu igas elustamispunktis, pakutakse ka siin üledoosi saanud tuksuvale märterkellale hõbekandikul elekterprootoneid, mille liikumist hiljuti siin mikrolaineahjus kõrgemalt maksustati. Kahtlaselt objektiivsed mõtted varajasele õhtutunnile, siit ka ennetähtaegne hoiatus saabuvatest uudistesaatest. Kaamerate valguse taga olevad näod, kellele enamik loost ühendab labürindirotid, kes siia rannikualale liivalosse ehitasid. Monstruistliku betoonmaja rõdukastid nagu sahtlid käimas kinni ja lahti, neis vana mööbliga kaetud suitsukateldes. Põletamas nikotiinipulki, et mõista reaalsuse keerdkäike, mis kutsuvad esile roti seas hinnatud maaklerinäraka poolt pakutud vaadet. Puudub kunagi Ameerika filmides nähtud oranž taevas, selles hallis kellapommis. Õnneks sõltuvus maksustamas su rahuldatud meelt ja korrutamas: "Kõik on korras sõber."
"Vaid sõlmed ja trossid ja tuhm silmapiir ja kuskil seal vahel su lurisev piip.
Su tee algab ahtrist ja lõpeb kus tääv, sa iga päev ühte ja sama vaid näed."
Sam Huan
Thursday, October 18, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment